Kell oli juba kaheksa (õhtul muidugist) läbi ,kui ma otsustasin hommikumantli ära võtta ja ennast riidesse panna, ema küsis, kas ma kavatsen nüüd magama minna.

Suht anekdootlik on vaadata, kuidas inimesed püüavad endast sarkastilist ja õelat muljet jätta.

Silmakirjalikkus on kaa paganama tore asi. Eks seda eksisteerib meis kõigis, mingil määral.Keda on vähemaga õnnistatud, keda rohkemaga, keda veel rohkemaga..
See on ka koomiline, kui oma ütlemistega vahele jäädakse.

No ma ei või. Aga äkki ma hakkan teid iga killu eest tulistama (mõtteis juu) ja teen ülevaatusi. kui mingit elumärki pole, on meiega ka kööks. ausalt kohe!
tegelt tegin ma nalja, mulle ei meeldi siuke asi, eksole

12 aastastel ei ole identiteedikriisi, lepime nii kokku? : D

ma hakkan nüüd neid kuramuse supermodelle vaatama, homme külastan vannerit kaa, aa teed pean ka tegema!