Ma nägin täna ääretut toorust..
Emaga zeppelini poole kõndides olin mõtetega mujal. Igatahes lõpuks juhtis ema mu tähelepanu eemal toimuvale. Muru peal oli puseriti üks kogu, mis õigemini koosnes kahest linnust.. Tuvi ja Hakk. Alguses vaatasime, et tuvi on surnud, aga nähes, kuidas ta vahest ikka jälle eriti jõhkrast ja piinarikkast surmast pääseda üritab.. Hakk kiskus teda . Oma suure nokaga rebis tohutu julmusega suutäisi.


see on reedene mulje.