oportunistlik silmakirjateener


Nüüd ootan ma Kerlit. Ta tuleb sügisest siia kooli õpppima ja üldse, ma saan endale niiöelda õe siia. Tegelikult pole mul selle vastu midagi. Lihtsalt.. ma tahan siit nagunii uttu tõmmata ja endale linna elamise saada. Ausalt, aga eks sellega on aasta aega.

Eile oli tavaline päev. Ärkasime ühe ajal (Mari ikka peab mu und rikkuma).. Siis läksime raamatukokku, selle tädi juurde, minu juurde ja lõpuks vanneri juurde tagasi, kes meie söögiisu ja kõhtude pärast pidevalt muret tunneb, aga meil on ju kõhud täis.. Eile korjasime rohkem sõstraid kui üleeile. Uhke värk ,asi läks libedamalt, Mari pideva vingumiseta pealekauba! vhuu Puhastasime ära ja tulin siia. Mul on kole nohu, saad sa aru? nohisen, ärkasin kell 8 üles ja enam magama ei saaanud, okei. mingi hetk olin ma jälle unes.
Homme on meil plaanid minna Pühajärve äärde, Annika viib meid ära koguni. mõnus. Oleks siis ilma ka.

A, Getter-Liis on väga väga armas, nagu need beebid ole.. Mari kutsus mind tagasi vankri juurde, kui ma ta oma nägude ja kussu-mussudega vait sain. Vanaisa oli õnnelik, kui Getter talle naeratas.