Näen inimest, kuid kõnnin tema pooole vaatamatagi möööda. Ei taha talle tere öelda, ei taha teda kallistada. Mul on siuke värk, et jooksen-jooksen-püüan kinni- jooksen jälle minema ..ja siis hakkab otsast peale- jooksen jälle järele. khm, minule arusaadavalt siis. Mul on see viimane jooksmine. Ma ei taha! Ma tahan rahulikult eemale kõndida, aga ikka kisub samm kiiremaks ja vales suunas. Ma püüan, kuigi alguspunktist.. jõudsin ju kõik ilusti ära rikkuda. aah!
Igatahes, ma lõpetasin emm pooleli jäänud napoleoni koooki ja see tuli päris naljakas. Mina ei ole milleski süüdi (keegi ei ole), kõik sai tehtud täpselt niii, nagu raamatus kirjas oli. Igatahes, kui ma külmiku ukse lahti tegin, et sealt midagi võtta või vastupidi, siis lendas see napoleoni kook (mis meenutas pisa torni) lõbusalt külmikust välja. "Mineee per*eee" suht shokeeriv või nii. PLÄRTS! emm ja Piret naersid, ma olin veits löödud tegelt. Aga kui ma sellele mõtlen, siis ajab küll naerma. No siukest kooki pole veel näinud. na
igatahes
ma oletan, et ma ei saaa jälle magada
nutan või naeran. Muidugi naeran ; D
kas sa ei naeraks vä
ei vä
ja vä
ei vä