pühapäev, detsember 03, 2006

Put down the drugs and give jesus a hug!
Ma rääkisin ome emale plaanist tulevikus kas Rootsi, Norrasse või Inglismaale (Londonisse täpsemalt) elama minna. Siia kirjutan ma seda seepärast, et
ma ei teagi, miks. miks ma siia üldse midagi kirjutan?
ma ei tea, miks.
võib-olla
Igatahes kuulame the clashi ja oleme peavalu käes vaevlevad. Ma ei imesta, miks mul praht olla on - PÜHAPÄEV. Need pühad päevad on alati kõiges süüdi olnud, jaaaaaaaaaa! Täna oli on ja jääb esimene advent ka. Kujutate te ette, mu suss oli tühi. AAAAAAAAAAAAAAAAAAAH?!?!??!?!?!?!?!?!?!!! Et.. kuidas päkapikk võis mu ära unustada, ma olen viimased nädalad väga hea olnud. Varsti ma kaotan usu päkapikkudesse ja nad on selles ise süüdi! Muidugi koos nende pühapäevadega, mil peaks susss eriti pungil olema(maiustustest ja taskurahast). See, et see suss, mille otsas kelluke on, on rohkem kassile, kui päkapikule mõeldud (kuna suss, mille ma sinna kogemata enam mitte nii ajutiselt rippuma jätsin, ripub ukse küljes ja meie ajudega preili nurrman kasutab seda uksekellana, taibu), sellest ma veel aru ei saa. Vahest ehmatab kass päkapikud ära, oma tilistamisega. ? Tont seda teab. Mind nad karta ei tohiks, salamisi tean, et päkapikud elavad inimeste juures aastaringselt. ojaa. Miks nad muidu su suve vägitegusid sulle sussi tühjaks jätmisega ette heidavad? Pealegi saan ma neist väga hästi aru - päkapikud ei ole ju mingid erilised rikkurid, kel edasitagasi sõitmiseks rahapuu kuskil kasvab. Neil kasvab ju kommi ja taskuraha puu (mai ole mitte kunagi sussi seest raha leidnud, seda pole vaja karta, minu lapsed ka ei leia, peangi avalduse sussi toppima, et asi kindel ja seaduslik oleks) ja südant või ka taipu ja ärisoont neil selleks pole, et talupoe ja turbapoe vahelisse tühja ruumi oma poeke avada. Mõistatuslikud olendid, et nad mulle vahele jääksid ja ma nende olemasolus kunagi ei kahtleks. Kuigi praegu valitseb mu südames uskumatus ja kibestumus. Aeg parandab haavad, eks. Loodetavasti enne uut aaastat jah?
Mulle meenus ,et arvuti tunnis küsis Tene minu käest, mida ma jõludeks tahaksin. Vastasin. Ta küsis seda teistegi käest ja kirjutas üles.. Vahest ma imestan, kui rumal see jõuluvana ikka on! Nii avalikult toimub see jõuludele omane asi, mis peaks tegelikult kõige salajasem tegevus üldse olema! See oli ka uskumatult tobe, et ta oma alluvusse meile nii eluaegse klassiõe palkas. Tal ei olnud vastavat riietuski seljas ja ta oli kohutavalt suur ja ta kirjutas meie soovid kõigi kuuldes mingile pisikesele paberilipakale üles. Ma ei julenud oma teisi kingisoove talle avaldadagi, need poleks sinna äragi mahtunud!!!
Te ju saata aru, kui suur mu pettumus jõulude suhtes on..
onju?
Igasugused siuksed saidid, kus ma praegu olen, süvendavad mu inimesepõlglikkust, ma ei mõtle seda kuramuse bloogi! ja kõige hullem on see, et ma olen ise samasugune
SAMASUGUNE
sõnnikupea
masendav
hahahaaaaaaaa.. Aga elu on ilus! Elu on lill! Ilus lilll!
niii. ma olen nüüd heas tujus, nüüd ma tean, et elu on ilus ja tulevik on ilus. Kui kõik läheb just veel kõige sitemini, siis saab väga hästi kõik kardinaalselt vastupidiseks ja kasvõi 90 kraadiselt ära pöörata. kasvõi. Siin ei olnud tibakestki juttu 360'st kraadist, see tuleb siis, kui kõik on kõik on.. otsas, või kui mitte nii hull, siis parajalt vana pean ma olema. (parajalt, igaühel on oma mõõdupuu).
Parem valitseda põrgus, kui teenida taevas. Selle üle pean ma veel mõtlema veidi.
Las jääda

Kommentaare ei ole: