Ilu on muutuv, koledus konstantne nähtus.

Neiud noored, on see ilus? Kool oli täis ebaloomulikult pruuni näolapiga ja luige kaelaga tüdrukuid. Tule taevas appi või nii, päris naljakas.

John Lennonilt midagi.

Mul on rõõõõm lugeda Mari bloogist, et ta korter lõpusirgele jõudma hakkab. Triinu kavatseb sulle külla tulla kunagi. Soolakalaleivaõllepeole. Samas tahab endale ka oma olemist. Viltuste akende ja viltuse lae ja viltuste seintega hubast ja minunäolist hubrikut (mul on plaanid tehtud kõik, peaaegu).
hahaaa.. Keemia tunnis vaatasin aknast välja, nagu tavaliselt, nägin vankriga emmet jalutamas ja endalegi märkamatult ütlesin Laurale, kelle sünnipäeva ma täna ära unustasin muide, et mul on nii beebi isu. Mari on juba kaks korda arvamust avaldanud: ta arvab, et minust tuleb hea ema. Kui ei tule ja seda loen, siis tean ja kahetsen : mul oli lootust! Tegelikult ma meeste/mehe peale eriti ei loodagi (lapse isa tuleb ajuga leida). Temast ma küll sõltuma eei hakka!
jumm, ma olen meie klassi kõige kergem inime. : D Kas pole tore? Ma lähen teen endale ühe järjekordse tassi teed ja oi, meil külmikus on keeksi ka(aga rullis ja kreemist, see ei ole hea). Mulle meeldib süüa teha! Kui ma köögis toimetasin, siis tuli meie suvine kihlvedu meelde, mis kartulipõlllu peal sai veetud. hah. Nalja kah.
Mul on nüüd täpselt kahe kuu pärast sünnnipäev. See, mis em mulle eile ütles.. eee.. tänan. Süümepiinad ja muu jama. Ei ole vaja olla nii hea minu vastu. Kui te vaid teaksite, et on suuur tõenäosus mind keemia suvetöööl näha. hahaaa..
Ei, õppima peab. Aga mida ma siis teeen ee? Kuule ainuke olin ikka, kes eilse kirjanduse töö viie sai, tatatataarraaaa.. khm. Suur tõenäosus on, et mu kallis loogiline mõtlemine avaldub rõõmsates kahekümnentates.
See ei morjenda mind eriti. vist .
Mina hakkan varsti lume sulamist ootama.