Unes ma jälle põgenesin. Mingi pool viiis (!) helistas Mikk ja ajas mu une sassi, mhh. Aitäh! Igatahes, venitasin aega raamatupoes, olin teistest maha jäänud. Pood oli metsa sees ja seal olid ainult riiiulid, raamatuid tihedalt täis. Ma kavatsesin endale "väikse printsi" osta, aga seal oli kolm varianti. See värviline uus, ja üks vana ja paksem ja üks väiksem ja õhem, aga samuti vanade kaantega ja kollaste lehekülgedega, vanades raamatutes oli lehekülgi palju rohkem kui uuues, kõige paksemas oli miskit neljasajaga. Nad paistsid sünged ja ma muretsesin, kuidas mul sõites ja hämaras lugemine välja tuleb. Ma võtsin vana raamatu. Ma olin kindel, et hind oli 200 kroooni, aga müüja lõi 211 sisse ja kui ma ütlesin, et see raamat maksis 200, mitte 211, siis ta näitas tagakaanel harilikupliiatsiga kirjutatud numbrit ja see oli tõepoolest 211. Mu kõrval oli keegi veel. Väga ähmaselt on meeles, mul tekkis täna tahtmine endale väike prints soetada. Siis tuli unenägu meelde. ütleme vist, muidu ma ise ka ei usu seda.

Lisaks kõigele on mul veel seda vaja. Kas sinilill maitseb hästi? MÕRU. Suvel ja kevadel söön peale juba söödud asjade (mittemürgiste taimede ehk saaame teada ehk eksperiment) veel söömata hapniku õhkajaid. Nagunii ma ära ei sure, tulikat ei maksa süüa. Me emaga sõime tikkude otsast vääävlit, teate, kui hästi see maitseb? Magusa ja iseäraliku maitsega, iseäraliku, see on nüüd tõesti laus uskumatu, eks?

Kurask! Ma ei tahaks küll, et ma peaks seda kesist menüüd järgima, kuna siin poes pole mitte si*tagi letis. Raisk, just selllepärast ma siit ära kolingi! vot. Ja kui nüüd mõtlema hakata, siis on lapsepõlves elavad elanikud ikka hooopis hoopis, ah, ma loodan, et oma lastest saan aru. Ma tahan, et nemad mäletaksid ka karjamaal loojuvat päikest ja kõrde aetud maasikarida, mis seltskond.

Elas üks mees, kes kartis koguaeg, et midagi hirmsat juhtub. Ta ei tundnud millestki puuudust. Tal oli armastav naine koos lastega, lähikondlased, hea töökoht, tervis ja palju raha. Kui ta 102 aastaselt voodis vaikselt surma minnes naise kätt hoidis, ütles ta naisele : "Ma teadsin, et midagi juhtub."