Ma võin seda võtta meeldetuletusena, kui palju on mul temaga vedanud ja kui kõvasti ma temast kinni pean hoidma, samas mitte lämmatades. Aga siukest kella mul siiski vaja ei läheks..
anathema - are you there vot sellega lähen mina oma unne, päris suur hunnik mõtteid tuleb enne uneliiva täielikku mõjumist läbi sõeluda, sorteerida ja oma koha peale paiguatada, eraldi kuhjadesse. Võib-olla jäängi nende hunnikute vahel jooksma..
Muide Kiku kaotas oma sõbravihiku ära. Irooniline oleks, kui näiteks Merke selle üles leiaks.
Palju on juhtunud.. aga kui keegi küsiks, et kuidas läheb? Millega tegelenud oled? Siis vastus oleks ilmselt normaalselt/hästi.. mitte millegi erilisega.. Mõtlen, gravitatsioon võiks natukenegi järele anda, tundub, oleks siis veidike muretum ja rõõmsam olemine. Ei saa ise ka päris hästi aru, mis on mureks. Kuigi seda ühte muret nagu ei olekski, pigem ikka need pisikesed tüütud puuuvilja kärbsed parves, saaks siis nad kõik ühe hoobiga maha lüüa, ei. Lugesin täna postimehest ühte tumedas trükis lõiku, kus olid kõik need tunnused, mis minulgi muide olemas on, esile toodud - tulemuseks kurvameelsus või midagi. Eks ma siis ole jah natuke, pean tunnistama. Aga ehk pühib algav nädalake korrakski meele kergemaks ja söögiisu väiksemaks. Veel kord üks laul ja siis on küll uni päris silmas. Olgu veel ära kirjutatud, et mina ei ole mitte kunagi kuri, isegi ööösel, kui olete mu üles ajanud, niisama, tuleb Une-Mati minu juurde võimalikult kähku tagasi, paremal juhul, kui Kati teda ei segaks. Tegelikult ei morjendaks mind seegi.