vastukaja: kullakallis, saan aru, et sa võid tõesti solvunud olla. Aga mitte palju. Sest see ei ole nüüd tõesti asi, millle pärast vigurdada. Loodan, et saad must aru, mul oli niigi raske sulle seda tunnistada ja lepi teadmisega, sellest teame ainult meie kolmekesi: tema, sina ja mina. .. Ma loodan, et ma ei eksi : D
Ausaltöeldes ei tunne ma end süüdi ka eriti milleski.. ja minu arvates polegi siin midagi korda teha. Ehk on vaja aega, et sa selle teadmisega harjuksid, kuigi siin polegi midagi harjutada, sest see on normaaaaaaaaaaalne, ju.. hahahaa kujuta ette, mis tulevikus saama hakkab, me ei jõuaks teineteise peale ära solvuda! Ja see, et ma sellest kohe järgmisel päeval juttu ei teinud, ei tähenda, et ma sind vähem armastaks ♥