Nägin bussijaamas Raskolnikovi. Ta oli täpselt see, kellest ma lugenud olen. Riided ja soeng olid natuke liiga korralikud, aga kõik ülejäänu.. ta pilk ehmatas mind ja see oligi kinnituseks. Võib-olla oleks veel kedagi tuttavat silmanud, kui oleks olnud rohkem mahti. bussijaam oli inimesi täis. Priit nägi bussijuhis Saksamaa füürerit.. ja Martin mingis suvalises Koljat.
agooonia
kliiniline surm
biloogiline surm
Sten ütles kõne lõppu, et saan üllatuse. Ta ei kingi mulle sünnipäevaks midagi, ta ei mõelnud seda isegi tõsiselt, ta ütles seda niiisama ja see mind kõige rohkem hirmutabki. Inimesed üllatuvad koguaeg, no kasvõi koolipingis. Tunnen halvaendelisust millegi muu üle, ei oska muud teha, kui oodata, mis lisab asjale vaid halba maiku, sest oodata mulle ei meeldi. Kellegile ei meeldi, isegi kannatlikele mitte.
Ja viimasel ajal olen liiga tihti matusteni välja jõudnud. Alati on nii, kui mu organism mind rabada suudab.
Natuke väiksemana mõtlesin alati baleriinidele, kui hirmu peletada vaja oli.

Kui võhivõõras härra keset Tartu linna mind naistepäeva puhul õnnitleb, paneb see silmad rohkem särama ja seda vaja ongi! Mõistusepiiires, kui siuke asi üldse olemas on. Mõistusepiires, sest muidu võib peale tulla nutt.
______
See asi kustub enne põlema minekut. Näe varsti lakkab ka suits!
kahju