some are once in a lifetime sights
keset sööki astub sisse Kristi ja mingi trikiga sai ta ukse nõndamoodi kinni, et ise oli juba keset kööki ja prauh, see jänes kübaras oli alles neljandal aprillil koju jõudev Mari. suuu jäi ammmuli. Tegelikult ei ole erilist tahtmist kirjutada siia, aga mida muud reeede õhtul teha? Tallinn linnas ei olnud hea olla, pean sinna homme ise sõitma. Hakkan emme Karoliniks. Mari sai endale suuure jublaka suhu, oi kui valus mul seda vaaadata oli (tegelikult ei olnud) piercingu naisel ei olnud võtta jõudu, et ta salakavalast keelest läbi suruda, krõksus ja praksus, ma kuulsin seda oma kõrvas, ma tean seda häält.
Tartu-Puhja bussile sain viiimase pileti, aga bussijuht oli kaastundlik ja lubas üle kümne inimese seisma. Mingi aeg valdas mind suursuur süüütunne, miks? See oli vastik! See oli kaa vastik, kui üks naine oma laste peale õnnetut shopinguõnne välja valas. Tal oli mingi mõttetu ripats-mees kah. Kui ma ei oleks mina, siis ma oleks (loen raamatut, mis peaks panema mõtlema sõnale oleks) oleksoleks öelnud midagi, mis paneb selle naise tundma häbi oma puudellikkuse üle.. no puudlid pole milleski süüüdi!
kolmapäev ja laupäev oli pidu. tegelikult ei olnud laupäeval mingit pidu, eile oli, eile oli neljapäev. See glamurrrrnõ pidu, olin õllepudeliga täiega glamurnõ.. veel on vara sellest rääkida, poen oma häbi taha peitu. Noh, ma kujutasin end mingiks.. tõekuulutajaks. Ütlesin jah igasuguseid jubedaid asju ja tegin kah, aga mis sest enam. Ühe tüübiga tutvusin, žestikuleeeris nagu Konn ehk Ken, täielikult! Ütlesin talle, et tarvitab narkootikume, vastas, et ei tarvita. Natukese aja pärast ütles, et kanep pole narkots! hahaaa terve õhtu kuulsin seda, nii palju, kui kuulsin. Veel sain teada, et kui intiiimpiirkonda tatoveeerida, tuleb nahka venitada, mõlemal juhul. näedsa.
ahhh
Üks tädike müüs juba pimedas lilli. Üks tulp on kümme krooni! Kaubamaja lillepoes on üks nartsisss seitse krooni, kaheksasi on kah, tulbid on kallimad. Üks väike poiss ostis tulpe ja kui ma sinna läksin, siis ütles tädike poisikesele, et näeeee, ema tuli kah sul. Aga näed ei ole emme. Aga see oli kuidagi väga armas, noh, olin heldinud, poisss oli kaa armas ja naeratas ja kui ma minema läksin (liiiga kalllid tulbid, 30'nene roos läks), siis vaatas poiss tagasi, kui ma tagasi vaatasin ja see oli mmm.
ja kui Rain mu linna viskas, nägin tee ääres kullli passimas ja see ajas mu.. kuskile. Alati tuleb isa jutt meelde, alati, kui seda lindu näen.
Hommikul oli aega vaadata. Konkreeetselt jõlllitasin maxima eees neid sehkendavaid inimesi. Igasugused mõtted tulid pähe.
Ja üks poisike ütles oma isale niii asjalikult ja loomulikult, et ärme kiirusta, meil on aega. Ei saa öelda, et ta öelnuks seda täiskasvanulikult, sest näed mis välja tuleb. Isa ei vähendanud sammu.
*