oioioi..ei teagi, et kas häbeneda või? Aga kui ma siia midagi juba kirja panen, siis vist eriti ei häbene küll. Näe,äkki olen uhkegi veel. Ei peaks olema tegelt onju.
Kella kaheksaks olime Lauraga suht kännuämblikud juba. Tegime kraavis piknikku ja siis tulid tuuustikud ideeele, et võiks mu sünnipäeva tähistada ja kingituseks sain igast sõjariistu: veepomme ja paukuva ja sädemetega relvakese ja mullitaja (Laura tahtis sellega mingit vene tonti surmata). Vaatasin pidevalt Paulile(Madise isale) otsa, et kas tal juba on siuke nägu peas, et kohe tuleb ja viskab baaarist välja meid. Pellleris püüdsime veepomme täita, uputasime terve elamise ära hoopis. Ja tegime Ohtlikku lendu järgi, see sari ETV pealt, jooksime püstoli ja veepommidega ringi, otsides mehi, kellele kujuteldav kuul tagumikku kihutada. Väga griminaalsed tegelased olime. Varastasime burxi putkas passivatelt naakidelt jalgrattad ära ja tegime Madise venna pandega mööda küla võidu. Ma ei ole eriti heas füüsilises vormis... veel mahun baari pelleri aknast välja ronima. Uks tuleb muidugi lukku jätta, et nuustik seda avama saata. Ühe klaasi lõhkusime kaa kahepeale ära. Ja relvaähvardusel sundisime Linkoni peatuma. Ajutine liiklusmärk jäi kaa mu teele ette! Vist olime natuke hulllemad, kui prouad, keda reeede õhtul Maasikasse sõidutasime.. tagasi kah.a no lõpuks olin täielik drama queen, ulgusin nagu kolm pasunakoori kokku ja nüpeldasin mehi. Tegelikult küll ainult Pauli. Aga ta kannatas selle ära ja saatis mu koju. Ja taaskord tuleb tänada mu üüratut ettenägelikkust, sest kodused olid mu ära unustanud ja kõik võimalikud sissepääsud sulgenud, välja arvatud mu akna. Hommikul, kui võrkkiiike üles panema läksime, silmasin õunapuude vahel oma käpikuid kah. Nüüd tuli meelde, et koristasin tuba ja loopisin aknast padjad välja ja õues on pime ja ma ei julge sinna enam minna. Laura käis kaa ATVga, meenutasime neid kilde ja häbenesime ja naersime. Kui Jürka mulle oma punast elajat anda usaldab, siis lähme seiklema. Ja paari tunni pärast on esmaspäev. Viimati sain mõnitust oma Ma ei taha kellegile halba lause pärast, vist sai jah natuke naljakas.. kindlasti mitte ebausutav : D
Mul ei tule praegu midagi pähe enam
aaa ja kui heaks see mu tuju tegi, poodi hakati kinni panema ja müüja oli juba ukse peal, et kedagi mitte sisse lasta ja ma tegin mingit haledat nägu ja ta tegi ukse lahti ja küsis, mis mul vaja on... hahaha ja ma ütlesin, et kurki ja ta lasi mu sissse ja mingeid teisi tegelasi ei lasnud. Siia peaks selle ma ei taha kellegile halba asja kirjutama, AGA vist ei kirjuta!
Näpu peal on sinikas. Ja kolmekümnendast (kolmapäevast) oleme koolist vabad. Tuleb midagi organiseerida.
või mitte?
Mari tahtis järgmine kord, kui Tallinnasse lähen, mingit kooki teha. Mari on kaa igavene nurjatu!! Mis ta seal kaugel korrraldab ilma minuta. Õudne mõelda.
Luban, kunagi kirjutan siia midagi mõistlikku kah!
Ja arvatavasti kolmapäeval saan teada, mis mul viga on. Kas on meest vaja või olen lihtsalt sassis bioväljaga, mis vajab suuurpuhastust.